Kelgukoerad alaska malamuudid on nii suured inimese sõbrad, et ka parima tahtmise korral neist tigedaid valvekoeri ei tuleks, kirjutab Järva Teataja. Kehtna vallas Raja talus, kus asub Kennel Hellerkantri, elab selliseid koeri kaheksa isendit. Koerte perenaine Helle Kaljula ütleb, et malamuudid lihtsalt meeldivad talle nii väga ja see ongi peapõhjus neid kasvatada.

Kuigi glaukoom on Julia nägemise peaaegu täielikult röövinud, tormab 22aastane neiu ringi nagu väike päikeseprillidega tuulekeeris, kirjutab SL Õhtuleht. Vaata, et talle trammis, pirukapoes, juuksuris või raamatukogus ette ei jää! Meie kohtumine on kokku lepitud Tondil Pimedate Ühingus. Äkitselt hüppab ühingu koridoris vastu jõmakas must koer.

Igal aastal päästavad loomakaitsjad hoolimatute peremeeste käest sadu kasse ja koeri, kelle inimesed on võtnud hetkeemotsiooni ajel ning vaimustuse lahtudes hooletusse jätnud, kirjutab ajaleht Postimees. Kümme päeva tagasi sai Eesti Loomakaitse Selts vihje, et Peningi külas Harjumaal elab ühes peres bokser, keda omanik näljutab ning halvasti kohtleb.

Pärnu kooliõpilased otsustasid üksteisele jõulukingituste tegemise asemel hüljatud loomadele toitu viia, kirjutab Pärnu Postimees. Eile kandsid Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilased linna kodutute loomade varjupaiga kontorisse kooli õpilaste annetatud raha eest ostetud kassi- ja koeratoidu. «Juhtusime internetis varjupaiga kodulehele ja neist loomadest hakkas nii kahju, » rääkis Epp-Paula. «Siis tuligi mõte, et tore oleks neilegi jõuludeks midagi teha.»

Eestis koeranduse teemadel sõna võtmine on risky business. Mulle näib igatahes (ehkki kirja panduna kõlab see nagu dovlatovlik satiir), et liiga sageli on koer Eestis tähtsam kui inimene, kirjutab Neeme Korv ajalehes Postimees. Kui sügiseti lähevad õhtud pikaks, muretsetakse, kuidas koerad pimeda aja üle elavad. Kui jõulukuul algab linnades tõeline nuhtlus, arulage paugutamine, valutame kollektiivselt südant, kuidas meie neljajalgsed sõbrad hulluks aetakse.

Eesti loomakaitseseadus saab täna juurde muudatused, millega keelatakse muuhulgas Eestis pärast 1. jaanuari 2006 sündinud ja lõigatud kõrvade või sabaga koertel koertenäitustel esinemine, teatas ETV. Ühtlasi täpsustub ka põllumajandusloomade vedamise ja tapmise kord.

Kuigi võimud teadsid, et Raplas ründab inimesi veider koer, kuulsid elanikud marutaudist alles poolteist nädalat hiljem, kirjutab ajaleht Eesti Ekspress. Vahetund algab Rapla Vesiroosi gümnaasiumis täpselt kell 9.55, mil klassiuksed avanevad ning õpilased jooksevad kümneks minutiks sooja sügishommikusse. Selle vahetunni naelaks ei kujune aga karussell, vaid väike punakaspruun taksikoer kooli hoovis.

Kui selle küsimuse saaks esitada koerale, valiks ta tõenäoliselt kiibi, arvab nii mõnigi loomatohter ja koeraomanik, kirjutab ajaleht Postimees. Kui veel hiljuti piisas sellest, et omanik kirjutas koera kaelarihmale näiteks Pitsu ja oma telefoninumbri lootuses, et looma kadumise korral suvatseb mõni lahke inimene ehk rihma uurida, siis nüüd on lood teised.

Pärnumaal elab Eesti ainuke borderkollide pesakond, kokku seitse kutsikat, kelle pehmetel kohevatel turjadel on juba kaheksa nädalat tõupuhast koerakutsikaelu, kirjutab ajaleht Pärnu Postimees. Nii nagu mulle tunduksid haruldased Eestimaa kirjus sügises pesuehtsad tongalased, niisama haruldased kuulukse olevat borderkollid veterinaararst Maret Kärdi maakodus Are lähedal.

 «Ema! Vaata, lambad!» hüüatasid lapsed, kui nägid kiharakarvalisi retriivereid, sest koerte krussis karvkate sunnib neid tõesti lammastega võrdlema, kirjutab ajaleht Sakala. «Ulli! Tule tagasi!» hõikab Kalvo Kriisk. Muidu nii kuulekas loom käitub hariliku peni kombel ega taha tulla, sest ta on leidnud kondi. Koera kartus osutubki põhjendatuks: peremees võtab tal selle käest ja paneb prügikasti.

Tallinna keskkonnaameti juhataja Tõnu Tuppits kinnitas aga, et linna koerte ja kasside pidamise eeskiri ei keela koertega avalikus kohas viibimist, välja arvatud juhul, kui avalikku kohta on paigaldatud vastav keelumärk ehk kui toidukoha omanik ise keelab. Ka Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Helen Roosimägi selgitas, et kogu riigis kehtivat seadust, mis keelaks lemmikloomaga avalikes kohtades käia, meil ei ole ning iga omavalitsus sätestab ise, mis õigused on nende piirkonnas koertega liikumiseks.

Pea kaks nädalat valutas Tartu perekond südant, sest nende kaduma läinud aastase tõukoera otsingud olid vaatamata korduvatele kuulutustele liiva jooksnud, kirjutab ajaleht Postimees. Augusti lõpus ilmusid internetti ja Tartu linnapilti kuulutused mopsi tõugu koerakese kadumisest. Kadunud koera Lissi perenaine Meelika Siilsalu muigas, et tõenäoliselt loetleti talle vihjeid andes üles kõik Tartu linnas elavad mopsid.

Esmaspäeva õhtul tungisid kolm joobes noormeest Kullaaru kunagises mõisahoones neist ühe naabri korterisse ja tapsid üksi kodus olnud rottweileri, kirjutab ajaleht Virumaa Teataja. Juhtumit menetlev Rakvere politseiosakonna vanemkonstaabel Tarmo Nukka rääkis, et noormehed läksid korterisse ja hakkasid koera taga ajama. Ühel oli käes padi, teisel kaigas ja kolmandal nuga. Tagaajamine lõppes koera tapmisega.

Harjumaal Laagris hakkas koer kahele hüljatud kassipojale emaks. Nipu imetas «kasulapsi» ning tegi neile pappkasti mugava pesa, kirjutab ajaleht SL Õhtuleht. Kass tõi pojad ühte Laagri eramu kuuri juuli lõpus ja lasi ise jalga. Kaks nädalat tagasi leidis kiisud majaperemees Üllar Pikknurm, kes tõi väetid loomad oma eramusse.

Pärnu Jannseni tänava Säästumarketi turvanaine peletas poodi šokolaadi ostma tulnud pimeda Marika Luige tänavale, kuna tal oli juhtkoer kaasas, kirjutab ajaleht Pärnu Postimees. “Tundsin, et veresuhkur on madal, ja kuna mul midagi magusat kotis ei olnud, läksin sinna šokolaadi ostma,” meenutas Luik. Suur oli aga Luige üllatus, kui turvanaine Ere Püüding ta tee tõkestas ning teatas, et nende poes koeraga ei käida.

Kui Paris Hiltoni pisike koerake eelmisel aastal ära kadus, nuttis ta oma silmad peast, kirjutab SL Õhtuleht. Nüüd ei suhtu ta aga oma chichuahuasse enam sugugi nii hoolivalt. Kuuldavasti on Paris kalli Tinkerbelli hoopis oma ema juurde elama sokutanud, sest koerake kasvas liiga suureks ja oli seega moeüritustele kaasatarimiseks liiga raske, vahendab Ananova.

Kodutute koerte arv on viimasel ajal suurenenud, väidab Rakvere koerte varjupaiga perenaine Elfriede Sillapere, kirjutab ajaleht Virumaa Teataja. Elfriede Sillapere, kes on pidanud Rakveres koerte varjupaika juba 13 aastat, teab pajatada hulga kurbi lugusid. Juhtumid, et koeraomanik mujale kolides koera maha jätab või haigena õue surema, pole ebatavalised.

Laupäeval peetud koertenäitus möödus õhtupoolikul alanud vihmast hoolimata viperusteta, kirjutab ajaleht Sakala. Korraldaja Siret Sügise sõnul oli enamik registreerunud koertest kohal. «Osalejate arvu poolest oli see üle Eesti keskmise näitus.» Erakordselt rahvarohke oli õhtupoolikul aset leidnud lõppvõistlus.

23. juulil, vihmasel pühapäeva hommikul, veel ajal kui mõnigi hommikukohvi naudib ja ka koeraga “pissituuri” peale ei mõtle, kogunesid Tallinna Lauluväljakule 132 koera – kõik tõupuhtad krantsid. Algas üritus Le’Krants 2005, millel juba 6 aasta vanune traditsioon. Kasukad kammitud ja maniküür tehtud astuti auväärse žürii ette, kelleks olid palutud mitmed Eesti tuntud tõukoera kasvatajad. Koerad olid jagatud hindamisklassi suuruse järgi: suured, keskmised ja väikesed. Omaniku otsustada oli, millisesse kategooriasse tema lemmik kuulub.

Politsei otsib inimest, kes jättis möödunud nädalal Harjumaal Kuimetsa maantee äärde pappkasti, kuhu oli peidetud emane koer koos seitsme vastsündinud kutsikaga, kirjutab Nädaline. Taluperenaine Liina Saluste, kes koerad leidis, otsustas mõnda aega kutsikaperele ka ulualust pakkuda. Naabrimehe abiga said koerad toimetatud Liina kuuri, millest sai koerte ajutine kodu.

Laupäeval, 9.juulil toimus esimene Eesti Pekingi Koerte Klubi suvepäev. Keila -Joale saabus kohale 30 inimest ja 16 koera. Rahvast oli nii Sillamäelt, Viljandist, Hiiumaalt, Muhumaalt, Järvamaalt, Jõgevamaalt  kui Tartust. Suvepäeva käigus valiti ka Klubi Võitja 2005, Suve printsess 2005, Suve prints 2005, Perspektiivseim kutsikas 2005, Kauneimad kõrvad 2005, Publiku lemmik 2005 , Parim pea 2005, Kauneim saba 2005, Kauneimad silmad 2005, Kauneim värv 2005, Papashow 2005 võitja,  Agility 2005 ning Koeraviktoriin 2005 võitja laste ja noorte seast.

Ehkki Minu Vara kohustus kodutute loomade varjupaigale aprilli lõpus üle andma prügila saastast puhtaks roogitud maatüki, on neil töö siiani tegemata, kirjutab Pärnu Postimees. Risu täis ja haisva maatüki kõrvale mahutatud varjupaiga putkades on ruumi kuuele koerale ja tosinale kassile, ent varjupaik vajaks kiiremas korras kohta vähemalt paarikümnele koerale ja 30-40 kassile. Kohtade vähesuse tõttu saab varjupaik püüda kuus vaid mõnikümmend kassi, ehkki teavitatud on neid peaaegu 400 hulkuvast kassist.

Nädal enne jaanipäeva, 18. juunil, toimus juba kolmandat aastat järjest suvine foksterjerite kokkutulek Jõgevamaal Roosiaia talus. Korraldajaks ikka Eesti Foxterrieri Klubi. Nagu eelnevatelgi kordadel, oli osavõtjatel võimalus proovida oma oskusi jahikatsetel rebase tehisurus, soetada tutvusi, kohtuda vanade sõpradega ja veeta sportlikult üks ilus suvepäev looduse keskel. Erinevalt eelmistest suvepäevadest rõõmustas seekordne kokkutulek suure osalejate arvuga – kohale oli tulnud 29 inimest 10 koeraga.

Kindlasti on paljud Rakvere elanikud näinud jalakäijate ülekäigurajal teed ületavat ja söakalt inimeste vahel laveerivat tumedakarvalist koerakest. Sagedasti istub ta kannatlikult kaupluse ukse taga või traavib turulettide vahel, otsides silmist kadunud peremeest, kirjutab luuletaja Urve Tinnuri ajalehes Virumaa Teataja. Koerakese peremees on parm. Rahvakeeli. Kunagi oli ta oskuslukksepp, kuldsete kätega töömees. Otsitud ja hinnatud. Ent elul on mõnikord varuks ettearvamatusi.

Koertemood muutub nagu ka rõivamood. Kui mõni aasta tagasi olid väga populaarsed kollid, siis hiljem on sellele koeratõule esitatavad standardid muutunud – mõõtmed vähenesid – ning huvi selle tõu vastu langes, kirjutab ajaleht Põhjarannik. Praegu on moodsad laika-tüüpi koerad, sellised nagu alaska malamute ja akita. Veel on moekad sellised tõud nagu chow chow, labradori retriiver ja shetlandi lambakoer. Kuid kõige populaarsemaks koeraks on endiselt jäänud saksa lambakoer.

Koera või kassi kaelarihma külge kinnitatav seadeldis teatab omanikule looma asukoha, kui ta neljajalgne sõber on teadmata suunas minema jalutanud, kirjutab New Scientist Postimees Online vahendusel. USA ettevõtte GlobalPetFinder pakutav seadeldis teeb lemmiklooma asukoha kindlaks globaalse positsioneerimissüsteemi (GPS) satelliitsignaali abil ning edastab omanikule mobiiltelefoni kaudu ta täpsed koordinaadid.

Tartumaal Laeva jahimehed taotlevad huntide laskmiseks eriluba, sest alates jaanuarist on võsavillemid Laeva kandis maha murdnud üheksa koera, kellest kaks viimast lõpetasid maise tee sel nädalal, kirjutab ajaleht Tartu Postimees. Laeva asulast umbes kahe kilomeetri kaugusel Väänikvere külas Kuusiku talus ärkas peremees Erich Kuiv eile öösel kella kahe paiku selle peale, et õues vabalt ringi silkav pisike bolonka Greisu haukus heitunult ukse taga.

Euroopas kord välja surnud ja 1970ndate paiku taas Ameerikast siia toodud valge lambakoer lööb laineid, konkureerides saksa lambakoera ning kuldse retriiveriga koerakasvatajate südamete pärast, kirjutab Äripäeva lisa Visioon. Valge koer või valge hunt, nagu rahvasuu teda nimetab, on ideaalne pere- ja seltsikoer. Tõu ametlik nimetus Euroopas on 2003. aasta alguses Rahvusvahelise Künoloogia Föderatsiooni poolt kinnitatuna šveitsi valge lambakoer.

Möödunud pühapäeva kõrvetavalt mõnusa päikesepaiste all kogunes Kõrvemaal Jussi järvede läheduses väike seltskond setteriomanikke. Tegemist oli hiljuti loodud Setterisõprade Seltsi poolt ette võetud vabaõhuüritusega, kus olulisteks teguriteks olid setterid ning neile meelehea valmistamine. Ürituse mõte oli tegelikult väga lihtne – veeta aega nii, et endal vahva oleks, koerad joosta-lõbutseda saaks ning nautida ilusat ilma ja toredate inimeste seltsi. Et aga formaalselt tuleb põhjus selleks ikkagi leida, siis koguneti seekord nn takistusraja egiidi all.

Eramajade ehitamine on suurendanud huvi tõukoerte soetamise vastu, koeri ostetakse nii majavalvuriks kui ka seltsiliseks, kirjutab ajaleht Äripäev. Nii ongi Eestit lisaks väikeelamute ehitamise buumile tabanud koerte soetamise buum. Kui mõni aeg tagasi olid valvekoertena nõutud tõud dobermann ja rotweiler, siis nüüd on eelistatud rohkem sõbralikud tõud.

Lemmik.ee avaldab Võitja 2003, Võitja 2004 ja Võitja 2005 Best In Show auhinnalised kohad. Nelja esimese hulka pääsemine ei ole kerge ja palju sõltub koera ning peremehe koostööst.

Abielupaar päästis eelmisel nädalal Nõmme metsast sinna surema jäetud koerakutsikad, nüüdseks on kutsud endale juba uue kodu leidnud, kirjutab Eesti Päevaleht. Vaike Peterson märkas kutsikaid eelmisel reedel Nõmmel Vanaka mäe juures metsas. “Käisin üleval Nõmmel poes, ja kui tagasi jõudsin, siis vaatasin eemalt, et abikaasa mängib oravapoegadega,” rääkis Peterson. Lähemale jõudes selgus, et tegu on hoopis kahe isase koerakutsikaga.

Pärnumaal Jõulumäel veetis talvel auto alla jäänud koer mitu kuud haavatuna kuuri all, pererahvas polnud talle loomaarstidelt abi otsinud, kirjutab Eesti Päevaleht. «See on siinkandis juhtunutest küll kõige räigem lugu,» ütles Eesti Loomakaitse Seltsi Pärnumaa osakonna juhataja Toomas Jürgens. Tema sõitis Pärnust paarikümne kilomeetri kaugusele Jõulumäele lootusega loom päästa.

Ida-Virumaal sai kriminaalsüüdistuse noormees, kes ässitas mullu kevadel Narvas kahe poisi ja raseda naise kallale koera ning lasi loomal kannatanuid pureda, kirjutab ajaleht Postimees. Süüdistuse järgi hirmutas varem varguste eest kriminaalkorras karistatud töötu 22-aastane Sergei mullu 5. märtsil Narvas Kreenholmi tänava ühiselamus oma saksa lambakoeraga seitsemaastast poissi.

Läänemaal Paliveres piinasid kohalikud poisid surnuks nelja-aastase jahikoera, kirjutab SL Õhtuleht. «Koeral oli kirvehaav, üks silm oli välja torgatud ja käpad murtud,» ütles looma perenaine Koidu. Koidu aiamaal Paliveres on väike hauaküngas, mille lähedal piinati surnuks musta-valgekirju laika Bibi, Koidu jahimehest abikaasa truu kaaslane.

Prokurör määras kodutu koera poonud Kohtla-Nõmme vallavalitsuse majandusjuhatajale 7600-kroonise trahvi, kirjutab SL Õhtuleht. Koera surnukskägistamise eest kriminaaluurimise alla sattunud Kohtla-Nõmme vallavalitsuse majandusjuhataja Kalev Mägi peab tasuma ka menetluskulud, kaitsjatasu ja sundraha. Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Anu Toluki sõnul tuleb vallaametnikul kokku maksta 12.000 krooni.

Juba nädal aega elab Viljandimaal Viiratsi vallas Kangilaskil taluõues koer, kes on ilmselt autoga kodust kaugele viidud ja maha jäetud, kirjutab ajaleht Sakala. «Vaatasin pühapäeva hommikul uksest välja ja nägin, et bussipeatuse taga magab koer,» jutustas Jane Paas, kelle kodu on Kangilaski bussipeatuse juures. «Ta oli päris mitu tundi ühe koha peal, kuni mu kümneaastane tütar sinna uudistama läks.»

Koeraomanikud peavad jalutusplatse vajalikuks, kuid ei ole alati rahul nende asukoha ja hooldusega. Silmatorkavalt paljud eelistavad jalutada väljaspool aeda, kirjutab Eesti Päevaleht. Eesti Päevalehte ajakirjanikud alustavad kontrollkäiku Piritalt Lükati silla juurest. Parkimisruumi on Pirita jõeoru maastikukaitseala juures mitmekümnele autole, jalutusplatside väravad ootavalt avatud. Kummas aedikus koera jooksutada, on peremehe valida.

Kevadeti, kui lumi sulanud, võib igal aastal kuulda linnakodanike sajatusi koeraomanike aadressil, kes oma lemmikute järelt ei vaevu koristama.

Erika Salumäe kodus on kaks koera ja tütre merisiga. Kahekordne olümpiavõitja peab loomadega tegelemist parimaks pingemaandajaks, kirjutab ajakiri Kroonika. Puudel oli Erika Salumäe lapsepõlveunistus. Tippsportlase elustiil koera võtta ei võimaldanud. Aga kui Erika rattasõiduga lõpparve tegi, siis ühe esimese asjana otsis ta ajalehest kuulutusi, et kas on puudlikutsikaid müügil.

Eesti Saksa Lambakoerte ühing korraldab laupäeval, 9.aprillil algusega 10.00 iga-aastase kevadise kutsikanäituse. Näitus toimub Tallinnas Mustamäel Tallinna Tehnikaülikooli staadionil. Kutsikaid on näitusel kirjas üle 40, kohtunikuks on Astrid Lundava. Kutsikanäitus pakub värsketele koeraomanikele võimalust võrrelda oma kasvandikke, vahetada kogemusi, saada teavet ja nõuandeid.

Pühapäeva hilisõhtul Saaremaal Tehumardi karjääris läbi jää vajunud üheksakuust koera kanuuga päästma tõtanud mees ja naine jäid hätta. Kohalekutsutud päästeenistus aitas seltskonna elusalt ja tervelt kaldale, kirjutab SL Õhtuleht. Joffe perenaine, Tehumardi külas elav Merle ütleb, et nad pole öistest üleelamistest siiani toibunud. Läbi jää vajunud koera päästeoperatsiooni olid haaratud nii Joffe omanikud, naabrid kui ka päästeteenistus.

Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna prodekaan Margus Kruus on ametilt tõsine akadeemiline inimene, aga tööst vabal ajal kuulub tema hool ja armastus toredatele täpilistele tegelastele, keda praegu on peres neli isendit, kirjutab Tallinna Linnaleht. Õieti on põhiline koerakasvataja tema abikaasa Jelena, kes koos Ella Kasmanniga on kenneli Exlibris Canes omanikud. Kõik algas 1993. aastal, kui perre tuli esimene dalmaatslane Seyla, kes nüüdseks on juba parematele jahimaadele lahkunud. Seylal oli kokku 3 pesakonda ja 15 kutsikat. Aastate jooksul on kennelist, millele Seyla aluse pani, kasvanud arvukalt pisikesi täpilisi sõpru.

Kevadine Tallinn näeb taas välja nagu miiniväli, sest lume alt on välja sulanud kogu talvine koerte väljaheidete lasu. Junnisõja lõppu pole näha, sest koerapidajate väitel napib linnas prügikaste ja heakorrapolitsei karistab penikakatajat vaid hoiatusega, kirjutab ajaleht SL Õhtuleht. Lasnamäel Laagna gümnaasiumi lähedal bokseriga jalutav keskealine mees on üks tuhandetest igaõhtustest koerakakatajatest, kes lemmiku aurava hunniku rahumeeli tänava veerde jätab.

Kui inimestel algab kool septembris, siis koertega tegelejatel on hoopis olulisemaks algusajaks kevad. Alustades kevadel koera koolitamisega, on sügiseks võimalik juba märkimisväärselt edasi liikuda. Tänavune kevad saab nii koerte kui koerajuhtide koolituse osas kohe suure hoo sisse. 3. aprillil korraldatakse Tallinnas varrukameestele baaskursus (korraldajaks EKL KKK). Selle põhieesmärk on anda alustavatele ning atesteerimata varrukameestele lisa teoreetilisi ja praktilisi teadmisi.

Hiljutiselt Tai reisilt tõi Lemmik.ee lugeja kaasa eksklusiivsed fotod laiskuri elu nautivast hiigelkoerast. Oma kasvult jack russeli kõrgune, kuid kogult täiskasvanud hüljest meenutav. Mida võib veel üks hing ihata? Või ehk on juba liiga palju saanud?

Pealtnägijate sõnul sidus Keila elanik Toomas veebruari lõpul oma koera sõiduauto kaitseraua külge ja lohistas teda mööda tänavat. Politsei algatas looma julmas kohtlemises kriminaalasja, vahendab SL Õhtuleht. Lääne-Harju Ekspress kirjutas 5. märtsi numbris Keilas elavast Toomasest, kes pealtnägijate sõnul oli üsna kiiresti sõitva auto järel lohistanud väikest musta koera. Üks pealtnägija haakis oma auto Toomase sõidukile sappa ja andis pidevalt signaali, jälitades lohistajat tema koduni.

Eesti Põllumajandusülikooli õppejõu ning Akadeemilise Loomakaitse Ühingu esimehe Andres Alandi sõnul on Eestis praegu hinnanguliselt 40 000 hulkuvat lemmiklooma, neist kasse umbes 25 tuhat ja koeri 15 tuhat, kirjutab ajaleht Postimees. Uut elupaika ja head peremeest otsivad tuhanded  koerad ja kassid, kelle madala loomapidamiskultuuriga eestlased igal aastal hülgavad.

Kodutute loomade varjupaiga haldamise leping Eesti loomakaitse seltsi Pärnu osakonna ja linnavalitsuse vahel on küll veel alla kirjutamata, kuid seltsi liikmed tegutsevad seal juba kolmandat kuud, kirjutab ajaleht Pärnu Postimees. “Sekkusime asjasse siis, kui mullu detsembris selgus, et Minu Vara Läänel on loomade söögiraha selleks aastaks otsas,” rääkis Eesti loomakaitse seltsi Pärnu osakonna juhataja Toomas Jürgens.

Kristina ihkas ammu koera. Rääkis kodused pikapeale pehmeks ning nüüd haugub ja möllab hoovis kuldne retriiver Louky. Kristina päris oma koer, kes paneb unustama kogu muu maailma. Kui kurvad jutud untsuläinud Oberstdorfi MMist räägitud, lõid Kristina silmad sealsamas suusastaadionil ühtäkki särama kui kuldmedalid päikese käes. «Aga teate, kes mind kodus ootab!» teatas ta rõõmsalt ja tõttas koti juurde mobiiltelefoni õngitsema. Telefoni kuvarilt vaatas vastu helepruun, peaaegu valge kutsikas.

Loomakaitse seltsi (ELS) teatel kägistas Kohtla-Nõmme vallavalitsuse töötaja, kes vastutab hulkuvate loomade olukorra eest, laste nähes surnuks kodutu koera, kirjutab Eesti Päevaleht. “Ei ole vajadust selgitada, kuidas täiskasvanu poolt looma julm piinamine ja tapmine jätab jälje seda pealt näinud lastele. ELS loodab, et politsei jõuab menetlusega kiirelt lõpule ning määrab sellise häbiväärse teo kordasaatnud isikule karistuse maksimummääras,” teatas selts.

Koera registreerimine on kohustuslik juba mitmendat aastat, kuid seda on keeruline teha, kirjutab Eesti Päevaleht. Pooleteise aasta pärast muutub Tallinnas koera registreerimisel kohustuslikuks märgistuseks mikrokiip, kasutusel olevatest metallmärkidest pole koerapidajad huvitatud. Mikrokiipe paigaldavad loomakliinikud koertele-kassidele ka praegu, ent umbes 500-kroonine väljaminek pole kõigile taskukohane.

Linnavolikogu hariduskomisjon teeb ettepaneku täiendada koerte ja kasside pidamise eeskirja selliselt, et koos peremehega Kuressaare tänaval jalutaval koeral oleks kohustus kanda suukorvi, kirjutab ajaleht Meie Maa. Kuressaare koerte ja kasside pidamise eeskirja praeguse redaktsiooni järgi on koeraomanikel kohustus varustada tänavail jalutav koer lühikese rihmaga. Ja “vajadusel suukorvistatult”.

Pärnu politseiosakonna ülemkomissar Tarmo Kohv jagab oma kabinetti Morganiga, mõne päeva eest üheksa kuud vanaks saanud saksa lambakoeraga, kirjutab ajaleht Pärnu Postimees. Morgan pole politseikoer, vaid Kohvi isiklik lemmikloom, kellele ta mõistagi politseikoerale vajalikke oskusi õpetamata ei jäta.

“Kõrvalt vaadates võib tunduda loomaarsti amet ilus, aga siin on palju verd, mustust ja tugevaid emotsioone,” ütleb TV3 saates “Sõber koer” nõuandeid jagav Valdeko Paavel. Samas kinnitab doktor Paavel, et selle ameti puhul on ka saamisrõõm nii piiritu, et kahetseda seda tööd ei saa, kirjutab ajaleht Nädal. Rohkesti on loomatohtri töös ka veidraid vahejuhtumeid. Kuna loom ei saa peremehele selgitada, kust tal valutab ja kas üldse valutab, satuvad inimesed tihti asjatult paanikasse.

Loomakaitsjate eestvõtmisel asenduskodusse toibuma viidud nälginud, mahatulnud karvaga ja kirpudes koera perenaine ütles eile oma loomast lahti. Vastasel juhul oleks koera temalt ära võtnud kohus, kirjutab ajaleht Tartu Postimees. Kalda tee kortermaja sotsiaalkorteris elava Linda Liivi ja tema poja koera närusest koeraelust kuulis tuttavalt Eesti Loomakaitse Seltsi Tartu osakonna juhataja Maaja Mäll.

"Kogu aeg nutan. See pidi üks jube inimene olema, kes mu koera ära viis," räägib ajalehes SL Õhtuleht jahimees Tiit Juursalu, kes poolteist nädalat tagasi jahil kaduma läinud põdrakoera kaelarihma koos radarianduriga leidis peidetuna metsast. 8. jaanuaril pidas Tiit Juursalu kaaslastega Lääne-Virumaal Mõõkval seajahti. Nähes jälgi, pani Juursalu tööle koeraradari anduri ja lasi Norra halli põdrakoera Killu lahti. Koer võttis jälje üles.

Kirsti Timmer võitis kolmes heategevuslikus “Ristküsitluses” 11 000 krooni ja annetas selle Tallinna kodutute koerte varjupaigale, kirjutab ajaleht "Nädal". “Oleme ise oma koju tänaval hulkuva kassi võtnud, kellega jooksime loomakliiniku vahet. Kui me ei oleks teda aidanud, oleks ta pimedaks jäänud. Nüüd on kass igati krapsakas ja tundub, et on praeguse eluga väga rahul,” räägib Kirsti.